Kõik sealiha kasutamisega seotud negatiivsed stereotüübid tekivad tarbijates tootjate ja jaemüügi teabe puudumise tõttu.
Seda teatas Ukraina ASNILSENi tarbija- ja kliendiuuringute osakonna juhataja Tatjana Ševtšenko, viidates Nielseni Ukrainas koostöös Ukraina seakasvatajate ühinguga läbiviidud uuringu tulemustele.
Näiteks on tarbijate seas stereotüüp, et sigu söödetakse halva kvaliteediga söödaga, mis mõjutab liha kvaliteeti.
Samuti usuvad nad, et sealiha masstootmine ei saa olla mahepõllumajanduslik, kuna loomade kasvatamisel kasutatakse palju antibiootikume ja muid kemikaale, st liha ei saa põhimõtteliselt olla mahepõllumajanduslik.
Tatjana Ševtšenko sõnul laieneb stereotüüp sea rümba teatud osadele. Näiteks usuvad mõned tarbijad, et siga süstitakse kõige rohkem kaela, nii et see liha sisaldab suurel hulgal kemikaale.
Tema arvates peaks seatööstus pöörama tähelepanu tarbijatega suhtlemise kanalile, et muuta need stereotüübid ja kujundada sealihast positiivsem kuvand.
Tatjana Ševtšenko rääkis punkthaaval, millist teavet tarbijatel napib:
- kuidas sigu kasvatatakse, millistes tingimustes;
- millist sööta nad toidavad, kuidas need on loomadele kasulikud;
- kas suurtes farmides toodetakse mahepõllumajanduslikku sealiha;
- kuidas loom tapeti (see küsimus on oluline teatud tarbijarühmale).