Põllumajandusministeerium pakub viinamarjaistanduste kaitseks tagastamatut abi, nagu ka varasematel aastatel, aastaeelarvega umbes 800 tuhat dollarit, teatas ministeerium neljapäeval.
Viinamarjade kuldkollastumist põhjustav fütoplasma on selle marja üks ohtlikumaid patogeenseid mikroorganisme, mis kujutab endast tõsist ohtu kodumaisele viinamarjade ja veinivalmistamise sektorile. Praegu pole nende kahjurite tõrjeks sobivat meetodit, kuid seda levitavat Ameerika viinamarjapuud on võimalik alla suruda.
Nii pakub põllumajandusministeerium toetust Ameerika viinamarjade tootjate vastutustundlikuks kontrollimiseks 2020. aastal kuni 40 dollarini hektari kohta ja kuni 800 dollarini selle viinamarjasordi tootja kohta.
On teada, et Vana-Egiptuses kasvatati Niiluse jõe delta viinamarju juba 6. aastatuhandel eKr. e.
Abi viinamarjaistandustes kasutatavate taimekaitsevahendite ostmisel koosneb kahest osast: taimetervise ennetamise abist ja fütosanitaarsest likvideerimisest. Mõlema elemendi abitase on peamiselt 75% taimekaitsevahendi ostuhinnast. Kui aga töövõtja ostab lahenduse ja levitab seda lahendust, võidakse 75% teenuse maksumusest tagasi nõuda.
Ministeerium teatas, et viinamarjakasvatajad saavad 31. märtsiks esitada toetusetaotluse fütosanitaarpreventsiooni valdkonnas Ungari riigikassasse.
- Sel aastal kurdavad paljud Ukraina lõunaosa põllumajandustootjad viinamarjade küpsemise ebasoodsate ilmastikutingimuste üle.
- Prantsuse startup Vitibot tutvustas viinamarjaistanduste hooldamiseks mõeldud elektrilist robottraktorit Bakus, masina mõõtmed on 1,65 x 3,50 x 1,75 m ja kaal on 2,5 tonni ning see on võimeline töötama järskudel nõlvadel, võtab vähe energiat ja ei tihenda mulda, mis teatas startupi veebisaidil.
- Hispaania seotud põllumajanduslike kindlustusorganisatsioonide liit (Agroseguros) maksis 2019. aastal ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu lauaviinamarjakindlustusega tootjatele hüvitisi kokku 18,46 miljonit eurot.