Kreeka maasikaistandusi teenindavad peamiselt Bangladeshist pärit sisserändajad. Nad jäävad sinna aastateks, teenides elatist kohutavas, ebainimlikus keskkonnas.

Igal aastal, oktoobrist maini, töötab Kreeka põllumajanduse tööturul kuni 12 tuhat inimest, kes töötavad peamiselt maasikaistandustel.

Talurändajad räägivad, et põllumajandustootjad teenivad suurt kasumit, kui ei soovi neile korralikku eluaset pakkuda. Selle tulemusel on töötajad sunnitud rentima kasutamata põllumajandusmaad ja ehitama ajutisi hütte, mida nad nimetavad "barangaydeks".

Elamuplokid koosnevad mitmesugustest jäätmetest, plastist, bambuskeppidest, papist, mis muudab need väga eluohtlikeks, kuna need mitte ainult ei kaitse töötajaid ebasoodsate ilmastikutingimuste eest, vaid on ka kergesti süttivad.

Kreeka on suuruselt 10. maasikaeksportija maailmas ja see on väga intensiivne kasvatamine. Pärast koristamist viljad kiiresti halvenevad. Sellepärast tuleb maasikad korjata kiiresti ja täpselt, selleks on vaja rohkem inimesi. Kohalikud elanikud ei taha sellist tööd teha, mistõttu migrandid moodustavad selle põllumajandusliku tootmise selgroo.

Põllumajandustootjad teenivad tohutut kasumit vaid üürides võõrtöötajatele ebasobivat eluaset. Lisaks töötavad töötajad ilma lepinguta ning üüri maksmata jätmise korral ahistas ja hirmutas kohalik politsei neid isegi.

Võõrtöötajad surevad regulaarselt tuleohtlikes barangaydes, kus pole voolavat vett, elektrit ega sanitaarruume.

2018. aasta juunis puhkes Nea Manoladas asuvas rändeasunduses suur tulekahju, mis tarvitas kõiki sealseid inimesi. Rohkem kui 340 Bangladeshi töötajat kaotasid kõik, mis neil oli. Samas piirkonnas puhkes 2019. aastal 7 tulekahju.