Kuna kliimamuutused on Lõuna-Euroopas veinivalmistamiseks liiga kuumad, on viinamarjakasvatus Skandinaavias hoogu kogumas.
Hokan Hansson on koos Mick Dalyga 17 aastat Hallocra viinamarjaistanduses viinamarju kasvatanud. “Nüüd on meil käes veel üks suvekuu,” ütleb Hansson.
Euroopa riikides nimetatakse veini tavaliselt sõltuvalt sellest, kus viinamarjad kasvavad - Bordeaux, Provence, Burgun. Ülejäänud riigid järgivad viinamarjasortide klassifikatsiooni: Cabernet, Shiraz, Merlot.
Lõuna-Rootsis sellel maatükil töötav Hokan Hansson, 18. sajandi mõisahoone nurgas, peab oma pere viiendat põlvkonda Hokan Hanssonil kulunud päevikute komplekti, kuid mitte ainult sentimentaalsetel põhjustel. Kliimamuutused sunnivad veinitootjaid kaaluma teisi viinamarjasorte.
Alates 1950. aastate algusest on Hanssoni ema, entusiastlik amatöörmeteoroloog, hoolikalt registreerinud Skane'i maakonna ilmateate iga detaili. Tema märkmed näitavad, miks 70 aastat hiljem kuulus tema poeg ühte kiiresti arenevatesse järjest edukamate ja auhinnatud Rootsi veinivalmistajate rühma.
Otsekõne: "See on tõesti üsna selge," ütles 68-aastane Hansson, endine rahastaja, kes istutas oma esimesed viinapuud praeguse Hallacra viinamarjaistanduse lõunanõlvadele ja tal on täna 6,5 hektaril umbes 22 000 põõsast.
Otsekõne: “Nüüd on meil käes suve üks lisakuu. Ja talved pole samad kui varem. Sellepärast saame veini teha ja miks 50 aastat tagasi ei saanud me seda teha. "
- Rahvatervise ametnike sõnul on Rootsis salmonellapuhangute allikaks tõenäoliselt tomatid.
- Sel aastal koristas Koblevo PJSC päevas 400 tonni viinamarju, mis on ettevõtte rekord. Üldiselt koristasid Koblevsky viinamarjakasvatajad septembri jooksul üle 10 tuhande tonni viinamarju, mis on 16% vähem kui eelmise aasta saagil.
- Paduvihmad põhjustasid tõsist kahju Alicante ja Murcia viinamarjasaagile, mis vähendas märkimisväärselt tootmismahtusid.
