Üha suurem arv Tadžikistani põllumehi, eriti selle lõunapoolsetes piirkondades, soovivad kasvatada paprikat. Kui nende arv kasvab, saab riik peagi selle toote impordi lõpetada ja mõne aja pärast hakkab ta seda välismaale tarnima.
Bohtari äärelinnas Gairati külast pärit Hamraali Azimov otsustas saada üheks esimestest Tadžikistani paprikatootjatest. Selleks asus ta spetsialiseerunud spetsialistide juhendamisel uurima paprika kasvatamise tehnoloogiat.
2019. aasta rõõmustas põllumeest tomatite, paprika ja aedmaasikate helde saagiga. Ta ei taha loorberitel puhata ja kavatseb hakata kasvatama paprikat, mille jaoks ta on juba osa maast võtnud.Terve taimekasvatusaasta algab Hamraali talus talvel, kui kilekasvuhoones kasvavad esimesed marjad ja köögiviljad. Põllumajandustootjad saavad varajase köögivilja müügist head kasumit. Nüüd on talus juba teine külv, eraldatud alad kapsas, naeris, kurk, kõrvits, mais ja rohelised. Sel aastal plaanivad põllumehed ka paprikat kasvatada.
Hamraali Azimovi sõnul on kahel järjestikusel aastal kohalikel turgudel paprika hinnad olnud kõrged. Möödunud talvel küsiti pealinna turgudelt 1 kg paprika eest 60 somoni (6,34 dollarit) ja 1 kg veiseliha kohta 36–40 somoni (3,80–4,23 dollarit).
Asimov seostab nii kõrgeid paprikakulusid kasvava nõudlusega selle järele riigis. Pealegi on Tadžikistanis seda kultuuri vaevalt haritud, ehkki kliima- ja pinnaseolud on selle jaoks soodsad.